2011. aasta alguses oli Eesti sotsiaalmeedia maastikul portaalil nimega Orkut hulga suurem kõlapind kui Facebookil. Sealsete brasiillaste ning hindude digitaalsete kogukondade kõrvale kerkisid ka eestlaste kommuunid, mille abil sai igaüks kogu maailmale enda huvisid kuulutada. Erinevalt Facebookist, kus kõik kaob lõpmatusse infovoogu, jõudsid tollal inimesed veel järge pidada, mis kellele huvi pakkus.
Improfilmilaagri alge sai alguse juhuslikust kontaktist Orkuti kaudu just eelpool mainitud põhjusel. Nimelt võttis Tarvoga ühendust harrastusstsenarist Boris Tartust, kes oli huvitatud kohtumisest inimestega, kes jagasid temaga sama huvi: filmindus. Kuna lähenemisviis oli harjumatu, ent samas personaalne ja siiras, saidki mehed omavahel paaril korral kokku. Arutati, milline on nende varasem kokkupuude filmindusega ning millised on ideed edaspidiseks.
Ühel kaunil 2011. aasta augustikuisel nädalavahetusel said huvilised kokku kolmandale filmihuvilisele kuuluvas Tartumaa maakodus, kuhu Boris (pildil paremalt kolmas) oli Tarvo (pildil paremalt esimene) kutsunud. Kogunemise eesmärgiks oli osalemine improfilmilaagris. Seal kohtus Tarvo esimest korda hobirežissöör Priit Põhjalaga (pildil vasakult teine), kes oli ürituse peakorraldaja, ning harrastusnäitleja Janno Puusepaga (pildil vasakult esimene), kellest hakkasid kohalikud harrastusteatrid järgnevatel aastatel väga palju kuulma.
Improfilmilaagri mõte oli genereerida lühifilmide ideid ja seejärel need teostada. Meeskonnad pandi kiirelt kokku ning asuti filmima. Monteerimisele aega ei kulutatud, seda tehti pärast laagrit.
Tarvo lühifilmide näiteid 2011. aastal aset leidnud improfilmilaagrist:
Janno ja Tarvo jätkasid pärast laagrit aktiivset suhtlemist ning said taas kokku harrastusteatri NoRa näidendi “Madisseia” raames, mis oli Janno esimene kirjutatud ja lavastatud näidend.
Aastad ja projektid möödusid. 2014. aastal lõikusid saatuse tahtel Tarvo teed Mart Leivaga, lapsepõlveaegse naabripoisi ja sõbraga Soitsjärve äärest. Maapoisist oli saanud asjalik IT-mees, kelle tõsisteks hobideks olid foto- ja videograafia. Koos võeti ette muusikavideode loomine Henri Käärikule ja E STuudio noortekoorile.
Mart Leib töötas sel ajal Jääajakeskuses, kus asub muuseas ka piirkonna võimsaim pisikene kinosaal Dolby 11.2 helisüsteemiga. Koheselt tekkis mõlemal idee (Mardil muidugi varem) korraldada seal sõpradega filmiõhtu. Tarvo lisas 2011. aasta laagrist inspireeritult ideele vürtsi improfilmide loomise lisamisega, mida saaks lisaks filmidele veel väikese kino linalt vaadata.
Nii korraldasidki sõbrad 2015. aastal improfilmilaagri, millele aitas tugevalt kaasa Mardi ligipääs Re:TV videotehnikale (sh. suurele 8 tiivikuga droonile) ning Tarvo varasem kokkupuude foto- ja videograafia õpetamisega Tähe Foto- ja Filmiringis (TÄFF). Lisaks võeti appi ka Jaanus Karlson, Tarvo klassivend, koorikaaslane ja sõber gümnaasiumist, kes aitas aitas eelpool mainitud muusikavideode produtseerimisega. Koguti kokku sõbrad, kes olid huvitatud filmimisest, monteerimisest, juhtimisest, muusikast ja helist või näitlemisest ning peeti maha tervelt 4-päevane improfilmilaager Äksil. See oli esimene improfilmilaager, millest sai järgnevate aastate jooksul iga-aastane filmihuviliste kohtumispaik.
Läbi aastate on Improfilmi Maleval olnud palju erinevaid korraldajaid ja ka meeskond on pidevalt muutunud. Kuid üks on jäänud samaks - see on koht, kus saab kokku tulla ja teha midagi, mida muidu ei teeks. Kus saab proovida ja eksida, õppida ja õpetada, luua ja hävitada. Kus saab olla see, kes sa oled, ja see, kes sa tahad olla.
